In order to describe the rationale and practice of establishing national museums in Estonia; our research group chose four major institutions: the Estonian History Museum; the Estonian National Museum; the Art Museum of Estonia; and the Estonian Open Air Museum. These museums are not listed here with the intention of presenting a hierarchy; either past or present; but rather of following a chronological sequence. On the other hand; the initiatives and processes that led to their founding appear inherently related; if not more than institutionally: the National Museum was originally conceived as a counterpart to the History Museum in order to defy the prevalent ethnic representations; the founding of the Art Museum was initiated inside the National Museum institution; to defy geographic placement; the Open Air Museum was conceived and initiated by the staff of the National Museum. In general; the history of museums in Estonia can be characterised by various oppositions; based on ethnicity; locus; or political agenda. In the nineteenth century; the earliest museum initiatives were related to territorial divisions and aspirations for national identities under the rule of the Russian Empire first by the Baltic Germans; whose example was followed later by ethnic Estonians. The national ideas that circulated among the Estonian intellectuals interpreted (peasant) folk culture as the historical legacy of the Estonian nation. Folk heritage was seen as a substitute for genuine Estonian high culture. To this overall frame of national discourse was related a claim concerning salvage ethnography – to preserve valuable representations of the past. Therefore the major endeavours in the early twentieth century were defined by ethnographic interests; which may explain the eventual nature of the current major museum institution that is called the Estonian National Museum. National arguments have been supported by ethnographic arguments both in professional and public narratives through different times and political regimes.
In the following article; the ‘Introduction’ gives a synopsis of the political history of Estonia; followed by an outline of the development of the museum system in the contemporary sociopolitical context. The four case studies stand in chronological order and each of them is provided with a summarising annotation. The historical and political developments of Estonia are most prominently addressed in the presentation of the Estonian History Museum. The other museum cases should be read against this backdrop to a certain extent. Due to changing political powers; all four museums have been renamed several times along with changing actors. Though missing in the summary table; those details are provided in the Annex table at the very end of the article.
Research for this report was carried out with the assistance of Ergo-Hart Västrik; Pille Runnel; Marleen Nõmmela; and Art Leete.
21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006–2015. Online. Available at <http://www.kul.ee/index.php?path=Ox709x1270> (accessed 23 February 2011).
Abel; T. (2010) ‘Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Treasury. Classics of Estonian Art from the Early 18th Century until the Endof the Second World War’; in KUMU – kunst elab siin. Eesti Kunstimuuseumi peahoone – Kumu Kunstimuuseum / Art lives in KUMU: The Main Building of the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Ajamustrid (2008) Ajamustrid. Töid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudest. Patterns of Time. Works from the collections of the Estonian Museum of Applied Art and Design; Tallinn.
Annist; S. (2002) ‘Ajaloomuuseumi protsess 1945.–1946. aastal’; Tuna; 3: 40–57.
Eesti Ajaloomuuseum (2005). Homepage. Available at <http:www.ajaloomuuseum.ee> (accessed 23 February; 2011).
Eesti Kunstimuuseum. Homepage. Available at <http:www.ekm.ee> (accessed 23 February; 2011).
Eesti Kunstimuuseumi põhimäärus (2005). Online. Available at <https://www.riigiteataja.ee/akt/1028449> (accessed 23 February; 2011).
Eesti Vabaõhumuuseum. Homepage. Available at <http:www.evm.ee> (accessed 23 February; 2011).
Evaluation (2010) Evaluation report 2010. Estonian National Museum. Unpublished manuscript.
Helme; S. (2006) ‘KUMU: The Museum of Living Art’; in KUMU – kunst elab siin. Eesti Kunstimuuseumi peahoone – Kumu Kunstimuuseum / Art lives in KUMU: The Main Building of the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Helme; S.; Kangilaski J. (1999) Lühike Eesti kunsti ajalugu; Tallinn: Kunst.
Kalm; M. (2010) ‘Muuseum või residents? Kadrioru loss Eesti ajal / Museum or residence? Kadriorg Palace during the first republic’; in J. Kuuskemaa; A. Murre; M. Kalm and K. Polli (eds) Kadriorg. Lossi lugu/Palace’s Story; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum; Kadrioru Kunstimuuseum.
Kirme; K. (2007) Muusad ei vaikinud. Kunst Eestis sõja-aastail 1941–1944; Tallinn: Kunst.
Komissarov; E. (2010a) ‘Virtuaalne aken tulevikku. Kumu kaasaegse kunsti galerii. Virtual window into the future. Gallery of contemporary art at Kumu’; in KUMU – kunst elab siin. Eesti Kunstimuuseumi peahoone – Kumu Kunstimuuseum / Art lives in KUMU: The Main Building of the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
—— (2010b) ‘Suurte murrangute aeg. Eesti kunst Teise maailmasõja lõpusttaasiseseisvumiseni. The Era of Radical Changes. Estonian Art from the End of the Second World War until the Restoration of Estonia`s Independence’; in KUMU – kunst elab siin. Eesti Kunstimuuseumi peahoone – Kumu Kunstimuuseum / Art lives in KUMU: The Main Building of the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Kukk; I. (2009) ‘Kui Kremli täht valgustas muuseumi: stalinismiaegsetest ümberkorraldustest Eesti muuseumides’; Akadeemia; 4: 690–702.
Kuldna; V. (2002) Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (Provintsiaalmuuseum) 1842—1940. Mon Faible’ist ajaloomuuseumiks. Töid Ajaloo Alalt 4. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum; 9–64.
Lang; M. (2007) ‘Cultural memory in the museum and its dialogue with collective and individual memory’; Nordisk Museologi; 2: 62–75.
Lang; M. and Pärn; A. (2009) ‘Liitmuuseumi eesmärk: hoida ja arendada’; Muuseum; 2 (26): 28–30.
Levin; M. (1995) ‘Eesti Kunstimuuseumi juubel’; Muuseum; 1: 6–8.
Manninen; I. (1925) ‘Veel mõni sõna muuseumide asjus’; Päevaleht; 83.
Moora; A. (1964) Peipsimaa etnilisest ajaloost; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Õunapuu P.; Sikka T. and Tammaru I. (eds) (2009) Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Õunapuu; P. (2003a) ‘Eesti Rahva Muuseumi majaehitamise lugu 1909–1918’; Mäetagused; 20: 146–161.
—— (2003b) ‘Tegelaskond; kes kujundas Eesti Rahva Muuseumi’; Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLVII. Tartu: Eesti Rahva Muuseum; 11–46.
—— (2009c) ‘Sissejuhatuseks. Mõte sai teoks’; in P. Õunapuu; T. Sikka and I. Tammaru (eds) Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat; Tartu: Eesti Rahva Muuseum
Peets; E. (2005) ‘EK(b)P VIII pleenumi järellainetus Eesti NSV Riiklikus Ajaloomuuseumis’; Muuseum; 1: 40–42.
Polli; K. (2005) ‘Kadrioru Kunstimuuseum’; in Kadrioru loss. Kadrioru Kunstimuuseum [näituse ja maja juht]; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2001/2005.
—— (2010) ‘Kadrioru loss kui kunstitempel. Nõukogude aeg ja tänapäev./Kadriorg Palace as a Temple of Arts. Soviet Era and Modern Times’; in J. Kuuskemaa; A. Murre; M. Kalm and K. Polli (eds) Kadriorg. Lossi lugu/Palace’s Story; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum; Kadrioru Kunstimuuseum.
Raisma; M. (2007) ‘Merike Lang. Direktor; kes tahab saada targaks’; Muuseum; 1(21): 39– 42.
—— (2009a) ‘Muuseumi mõte. Eesti muuseumi identiteedimuutustest 19.–20. sajandil’; Akadeemia; 4: 774–796.
Raisma; M. (2009b) ‘Aegruum nõukogudeaegses muuseumiekspositsioonis’; in A. Randla (ed.) Aeg ja ruum: Uue muinsuskaitse poole; Eesti Kunstiakadeemia toimetised 19; Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.
Raisma; M. (2009c) ‘Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul– 1990. aastate alguses’; Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture; 18/3–4: 99–124.
Reemann; V. (n.d.) ‘Püsinäitus on Protsess’. Unpublished article.
Rosenberg; I. (ed.) (1961) Eesti NSV muuseumid; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Runnel; P.; Tatsi; T. and Pruulmann-Vengerfeldt; P. (2010) ‘Who Authors the Nation? The debate surrounding the building of the new Estonian National Museum’ in S. J. Knell; P. Aronsson; A. A. Bugge; A. J. Barnes; S. Burch; J. Carter (eds) National Museums: New Studies from around the World; London and New York: Routledge.
Saron; J. (1984) ‘Etnograafiamuuseumi osa vabaõhumuuseumi mõtte algatamisel ja elluviimisel’ in Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXIV. Tallinn: Valgus: 29–39. Sillaots; P. (ed.) (1981) Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Teatmik. Tallinn.
Teder; I. (2008) ‘Eesti Kunstimuuseumi oma maja lugu’; Muuseum; 2 (24): 47–51.
Tvauri; A. (2005) ‘Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukord’; Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2004; Viljandi: Viljandi Muuseum.
Valk; M. (2006) ‘A Long Way Home: History of the Art Museum of Estonia and its Main Building’; in KUMU – kunst elab siin. Eesti Kunstimuuseumi peahoone – Kumu Kunstimuuseum / Art lives in KUMU: The Main Building of the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum; Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Viires; A. (1993) ‘Etnograafia arengust Eesti NSV päevil (1940–1990)’; in A. Viires (ed.) Muunduv rahvakultuur: Etnograafilisi uurimusi; Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
